Estonian CHAIRMAN OF ESTONIAN COMPOSERS UNION (1974-1993)

Eesti NSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees Jaan Rääts (1974-1993)

Jaan Rääts on Eesti Heliloojate Liidu kõige pikaajalise juht, ta on Eesti Heliloojate Liidu korraldustööga seotud olnud kokku 27 aastat. Aastatel 1974-1993 tegutses ta Heliloojate Liidu esimehena ja varem aastatel 1966-1974 Heliloojate Liidu esimehe Boris Kõrveri asetäitjana. 1975. aastal valiti Jaan Rääts ENSV Heliloojate Liidu sekretäriks, tollane ENSV Heliloojate Liidu esimees oli Tihhon Hrennikov.

Jaan Rääts on olnud aktiivne kultuuri- ja seltsielu eestvedaja. Jaan Rääts on Eesti vanima Eesti Muusika Festivali (alates 1991. aastast Eesti Muusika Päevad) asutaja 1979. aastal.

Jaan Rääts, Eesti NSV Heliloojate Liidu ja Eesti Heliloojate Liidu esimees kultuurijuhina kultuurikorralduse kaasaegses kontekstis" (2021)

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse vilistlane Eliisa Rääts valmis Tiiu Männiste (meedia ja kommunikatsiooni doktori) juhendamisel seminaritöö teemal: Jaan Rääts, ENSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees, kultuurijuhina kultuurikorralduse kaasaegses kontekstis" (2021).

Töö valmimiseks andsid intervjuud Eesti kultuuri- ja ühiskonnaelu tipptegelased:
Alo Põldmäe. Sven Grünberg, Priit Kuulberg, Heiki Pisuke, Peeter Paemurru, Reet Remmel, Olav Ehala, Peeter Vähi, Merike Vaitmaa, Voldemar Lindström, Eeva Potter, Rein Rannap, Virve Normet, Jüri Trei, Igor Garšnek, Tiina Mägi, Jaan Rääts.

Eesti keeles on teos saadaval Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogus.
E-KATALOOG ESTER:https://www.ester.ee/record=b5482181est

ja eesti keeles lingil:

ENSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees Jaan Rääts kui kultuurikorraldaja kaasaegses kultuurikorralduse kontekstis

Kolleegid Jaan Räätsast kui Heliloojate Liidu juhist:*

Sven Grünberg: “Olen vahel mõelnud, et milline oleks olnud meie muusikakultuur siis, kui Jaan Räätsa asemel oleks seda juhtinud need, kes innukalt kompartei kõiki juhiseid täitsid ja neid oli kahjuks palju. Õnneks meil vedas, et roolis oli hoopis värske mõtlemisega, novaatorlik ja erakordse andega Jaan Rääts.” (Grünberg, 2021)

Alo Põldmäe: “Tema puhul ma tajusin demokraatiat. Ta püüdis aidata hätta sattunud HL-i liikmeid. Üks väga tähtis omadus, miks teda mitu korda valiti HL-i juhiks oli tema demokraatlik juhtimisstiil. (Põldmäe, 2021)

Reet Remmel: “Mäletan Jaan Räätsa koosolekutelt kui tegusat, erilise huumorimeelega, aga ülimalt napisõnalist juhti. Tema moto näis olevat: teeme ära! Tiraade ta ei pidanud, käske ei jaganud, ülesanded ja vastutus jagunesid loomulikul teel. Omamoodi nähtamatu korraldamine. Kahtlemata anne.” (Remmel, 2021)

Alo Põldmäe: “Üks minu tööülesandeid HL-is oli igal aastal viia Leningradi kirjastusse Sovetski Kompozitor Eesti heliloojate teoste käsikirjad, mida olime kolleegidega ja juhatusega välja valinud, et neid kirjastada. Jaan ütles alati, et kõige tähtsamad ei ole tema teosed, vaid teiste heliloojate teosed. Ükskord ütlesin Jaanile, et sul on uus hea teos, mille peaks trükkima. Jaan lausa lõpetas jutu ja ütles, et sellel teemal me enam ei räägi, et kui mina olen organisatsiooni juht ja saadan igal aastal ühe oma käsikirja Leningradi kirjastusse, siis mida teised kolleegid sellest arvavad. Ise juhid, ise valid, ise viid trükikotta HL-i ettepanekul. Jaan ütles, et otsime tema asemel ikka mõne teise helilooja, keda kirjastada. Tunnistan ausalt, ma vahel suisa surusin talle pähe idee, et ta peab mõnda oma teost kirjastama ka üleliidulises ulatuses, sest siis teos levib ka mujale. Mõnikord ta isegi nõustus minu ettepanekuga, aga ta püüdis seda teemat alati vältida. Ja siis ma mõtlesin isekeskis, et see on Jaani sisemise demokraatia tsensuur.” (Põldmäe, 2021)

Peeter Paemurru: “Minule jättis Jaan Rääts väga professionaalse, muusika arengut ja muusikaelu positiivselt toetava juhi mulje. Tavaliselt on nii, et kui üks helilooja satub juhtivale kohale, siis ta ei suuda hoiduda kiusatusest lisada kavadesse rohkem oma helitöid. Jaani puhul oli aga vastupidi - sel ajal, kui ta oli Eesti Televisiooni muusikajuht, ei lubanud ta mitte ühtegi oma teost televisioonis ette kanda. Jaan keelas kategooriliselt ära näiteks enda Trio nr.3 ettekandmise. Selline oli tema hoiak ning kindlasti välistas see juba eos nii mitmedki põhjendamata etteheited.” (Paemurru, 2021)

Jüri Trei: “Selleks, et inimest kaitsta ideoloogiliste probleemide korral, ja et mingeid suuremaid jamasid ei tekiks, oli Jaan Rääts väga abivalmis, inimlik ja vastutulelik. Inimeste kaitsmiseks koostati vajadusel kähku paber, mis selgitavalt kaitses loovisikut teda tekkinud probleemide korral võimuesindajate ees. Vahel oli nii, et helilooja või interpreet ise ei teadnudki teda kaitsva dokumendi olemasolust. Aga kaitsva sisuga paber lahendas inimese jaoks paljud probleemid.” (Trei, 2021)

Rein Rannap: “Minule on ta olnud nagu isafiguur. Kui käsil olid järjekordsed pahandused “Rujaga” või näiteks kandaadiga “Ilus maa”, kaitses ta mind keskkomitees. Isegi pärast mu Ameerikasse jäämist kaitses ta mind, õigemini mu korterit, kirjutades “kuhu vaja” et olen ajutiselt ennast täiendamas ja korterit ei tohi ära võtta. Korter jäigi alles ja tervitas mind kaheksa aastat hiljem koos sinna jäänud käsikirjadega.” (EMIK 2008, lk 16)

VIDEO (ERR):
AK filmikroonika 1958-1991: 1 | VESTLUS JAAN RÄÄTSAGA | Videoarhiiv | ERR
https://arhiiv.err.ee/video/vaata/jaan-raats-223937
https://arhiiv.err.ee/video/vaata/muusikaelu-karl-leichter-75

https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/meie-heliloojad-nlkp-26-kongressi-eel-meie-heliloojad-nlkp-26-kongressi-eel-jaan-raats-27043

https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/muusikaline-tund-ekp-xix-kongressi-delegaat-helilooja-jaan-raats